Miks ma armastan orienteerumist
–
Mai 2015. Kus k***t ma asun, ei saa ööd ega mütsi aru! Lõpuks peatan ühe rattaraja osaleja (no oli natuke piinlik, aga mis teha) ja palun väikest õppetundi, kus ma asun. Ma olin endas JUMALA KINDEL, kus ma UMBES asun. Aga rattur näitas hoopiski palju eemal - näe siin on see (mingi termin) ja siin on see (mingi termin) ja nüüd on sul kaart õiget pidi käes. Hästi. Vabandan tema raisatud sekundite pärast, aga ta ei olnud kuri õnneks. Nii see orienteerumise maailm mu jaoks avanema hakkas...
Ehk minu kõige esimene iseseisev päevak mitte ühtegi eelnevat õpetust saades oli 26. mai 2015 Jõelähtmes.
... Mismõttes ma lähen suure kaarega 6 punkti. Otse, kaart näitab läbitavat metsa ju. Nüüd kodus vaatasin kella salvestust, et läksin sellest punktist vist mööda paarkümmend meetrit eemal ja siis otsisin veel 600 meetrit ja 7 minutit seda. Juhtub. Võtame järgmise - see on lihtne - otse 6. punktist saab ilusti mööda rada järgmisse punkti, vaid üks pööre teha ühel ristmikul! 10 minutit hiljem näen punkti ... number 9. Ma ei ole sellega nõus. Küsin kaaspunktivõtjalt, on see ikka õige märgistus või midagi nässus numbritega. Kõik õige, kuulen ja läind ta ongi. Aga 7 on ju hoopis teisel poole, mismoodi!?!Eiei, nii lihtsalt see veel ei lõppe. 1 tund ja 6 minutit hiljem piiksutan rahulikult finišis oma pulka ja... kuulen eemalseisvalt mehelt - oled sa ikka kindel, et see õige finiš on? Nojah.... See oli rattaorienteerujate finiš... Leidsin siis ka kahel jalal liikujate finiši lähedusest ja selleks korraks metsas väljas.
Muideks 51 inimest, kes selle raja läbisid - siis 6 punkti otsimises oli mul 48. aeg ja 7 punkti omaga 49. aeg. Seevastu 8 ja 9 punktis olin vastavalt kolmas ja neljas 51 seas. Käib kah esimest korda üksinda kaardi lugemise kohta.
Aprill 2023
Ostsin neljapäevakute 10x kaardi ja mõtlesin, et hakkan taas usinalt käima metsas, sest koroonajärgselt kuidagi oli jäänud see unarusse. Ja kuna ma vahepealselt väga ei oska asju nautida, siis võtsin plaani, et võtan igakord siiski kõige pikemad ja tehnilisemad N21A rajad, mitte eakohased N45 rajad... Et kui juba kohale sõita, siis võtta maksimum. Oleks ma siis kevadel teadnud, et ei pääse ma neist eakohastest kah!. Oh, kuidas mulle see metsas kaardiga kondamine meeldib ikka! Väiksed väljanopped 2023 aasta orienteerumise hooajast:
31.05.23 Kodasoo Harju MV tavarada
Ei plaaninud üldse minna, aga kuna oli vaja üks pakike kätte saada Erikult, sis normaalsed inimesed lepivad kokku selleks orienteerumisemetsa, kus asi üle anda. Kuna see polnud tavaline päevak vaid ikkagi meistrikad, siis võtsin ikkagi oma õige vanusegrupi. Seisin seal regimislaua juures ja panin oma nime kirja, kui tuli klubi lahter ja hakkasin juba ütlema oma traditsioonilise Saaremaajooksu, kui äkki... segas vahele mu kõrvale ilmunud Mai, kes ütles, et „Ta on Põrgupõhjast!“ Niimoodi saingi omale klubi 🙂. Ei saagi enam oma võistlusele päevakute protokollides reklaami teha. Aga rajal oli 2 huge errorit, kus ühes kohas ajasin sassi sarnased kohad, ehk otsisin punkti esimese sooületuse taga, mitte teise. Üks mees veel otsis seal minuga koos, see omakorda ju tekitas tunde, et peaks õige koht olema. Kui me seal kõiki põõsaaluseid tuuseldasime, siis jooksis üks mees veel sealt läbi ja pobises, et mida te siin teete... 🤣. Ok, valearvestus! Ja siis ühes kohas ajasin sassi ühe lageraie ala 2 nurka ja veel viga 4+ minutit 🤦🏽♀️... Seda imelikum oli metsast välja jõudes näha, et N45 olin kiireim lõpetaja. Väga veider! Selliste vigadega. Vaatasin telefonis siis juhendit ka, seal oli kirjas, et esikolmikud saavad meistrikate medalid. Hmm, ei paistnud nagu kuidagi seal seda autasustamist olevat. Läksin siis küsima korraldajatelt, kas autasustamine on varsti... Nad nagu naersid, et ei ole siin mingit autasustamist. Mul oli nii piinlik! Nagu maakas ei tea asjast midagi ja nõuab oma esikoha medalit. Ma pole seda medalit siiani saanud. Veider. Miks seal juhendis oli siis kirjas üldse see autasustamine?
Ei plaaninud üldse minna, aga kuna oli vaja üks pakike kätte saada Erikult, sis normaalsed inimesed lepivad kokku selleks orienteerumisemetsa, kus asi üle anda. Kuna see polnud tavaline päevak vaid ikkagi meistrikad, siis võtsin ikkagi oma õige vanusegrupi. Seisin seal regimislaua juures ja panin oma nime kirja, kui tuli klubi lahter ja hakkasin juba ütlema oma traditsioonilise Saaremaajooksu, kui äkki... segas vahele mu kõrvale ilmunud Mai, kes ütles, et „Ta on Põrgupõhjast!“ Niimoodi saingi omale klubi 🙂. Ei saagi enam oma võistlusele päevakute protokollides reklaami teha. Aga rajal oli 2 huge errorit, kus ühes kohas ajasin sassi sarnased kohad, ehk otsisin punkti esimese sooületuse taga, mitte teise. Üks mees veel otsis seal minuga koos, see omakorda ju tekitas tunde, et peaks õige koht olema. Kui me seal kõiki põõsaaluseid tuuseldasime, siis jooksis üks mees veel sealt läbi ja pobises, et mida te siin teete... 🤣. Ok, valearvestus! Ja siis ühes kohas ajasin sassi ühe lageraie ala 2 nurka ja veel viga 4+ minutit 🤦🏽♀️... Seda imelikum oli metsast välja jõudes näha, et N45 olin kiireim lõpetaja. Väga veider! Selliste vigadega. Vaatasin telefonis siis juhendit ka, seal oli kirjas, et esikolmikud saavad meistrikate medalid. Hmm, ei paistnud nagu kuidagi seal seda autasustamist olevat. Läksin siis küsima korraldajatelt, kas autasustamine on varsti... Nad nagu naersid, et ei ole siin mingit autasustamist. Mul oli nii piinlik! Nagu maakas ei tea asjast midagi ja nõuab oma esikoha medalit. Ma pole seda medalit siiani saanud. Veider. Miks seal juhendis oli siis kirjas üldse see autasustamine?
13.07.2023 Mägede päevak
Mulle meeldib orienteerumine! Päevakud. Lähed, millal tahad – noh 2h akna sees siiski, aga ikkagi. Alguses otsid paar minutit kaardil stardikolmnurka, et aru saada, kus oled 😆. Siis kõnnid, sörgid, spurdid, seisad, juurdled, analüüsid, käid paar sammu sinnapoole – eiei, teiselt poolt on parem läheneda, paar sammu teiselepoole, eiei, esimene mõte oli ikka parem. Mööda teed, läbi võsa. Proovid aru saada reljeefijoontest. Ei saa aru alati. Ei mingit stressi, ei mingit konkureerimist. Mõnikord on veits paanikat ka, kui ei saa üldse aru, kus olen. Mina ja mets ja kaart ja kompass. Teised metsa kammivad metsapoole inimesed. Ja siis kui metsast välja saad ja ees ootab järv, kuhu saab metsahigi karsumm välja loputada, nii lihtne ja nii mõnus! ❤️
03.08.2023 Voose päevak
KATKESTASIN. Võsa. Võsa. Võsa. Eksinud. Kogu aeg. Vihm. Pime. Ei näe muhvigi. Lõputu valge mets reljeefiga, mitte midagi ei saa aru, kus olen 😆. KP49 otsides sattusin ühe noormehe otsa, kes otsis sama punkti, kammisime koos veel 2-3 punkti (meil oli sama rada N21A/M21AL), siis ta ütles, et okei, ta peab mu nüüd üksi jätma, sest ta peab tööle minema ja võttis suuna otse finišisse mööda teed. Mina - 😕. Ok, jätkan üksi... Sain paar punkti veel kätte, vaatan, finiš pandi pool tundi tagasi kinni vist juba. No ok, ju ootavad, aga kuna ees oli veel 3 samasugust metsavõsa punkti, siis... keerasin huuled rulli mossis ja jooksin 4.20 tempoga lõppu ära... Parklasse oli vist umbes 3 autot veel jäänud... Tagasitee polnud ka lihtne. Minnes oli väga pikalt halb kruusatee, mõtlesin, et tagasi sõidan teist teed pidi, tundus lühem kruusaosa. Oli veel halvem kruusatee. Lausa muldtee. Mitmes kohas arvasin, et libisen lihtsalt bussiga kraavi sopa sees. Ühel hetkel peatasin bussi keset teed ja mõtlesin. Ees laius ookeanisuurune lomp, kuskil kaugemal läks tee edasi. Mõtlesin, kas keeran otsa ringi või teen Ott Tänakut ja kihutan hooga läbi, teadmata, mis seal lombi all on ja kui sügav see on. Kihutasin läbi. Oli jube. Jõudsin koju. Pats oli nagu Kunksmooril - käärid või kamm?
02.09.23. Põlula EMV tavarada
Minu esimene osalus eestikatel. Klubi pani mu kirja ja ma ei saanud 3 ööd magada enne seda. Kartsin palju ette, et ei saa hakkama. 2 ülisuurt viga tulidki. Enne starti ütlesid klubimehed, et kui on pika vahemaaga punkt, siis pigem mine kindla peale mööda teed kui võimalik. Ok, ma nägingi sellist punkti ja hakkasin selle tee peale suunduma, aga ma eksisin ära suunal sinna teele ju! 😅 Kahjuks oli siis läinud ka kell pausile ja see ekslemine ei salvestunud! Ja teine suur error oli 9. punkti minek, mis tundus nii lolliindel ja tundub, et ma isegi läksin sealt läbi ju kohe suunaga, aga ju siis ei näinud lihtsalt ja siis... läks asi nii lappama ja ma ei saanud enam üldse aru, kus olen. Tunded on kahetised. Kõik ülejäänud ju läksid enamvähem hästi, aga need 2 viga on pettumus. Olin esimene startija, kedagi teist oma klassist rajal ei näinud ka. Kuulsin, et lõpus teised tulid vist seitsmekesi koos rongis viimase osa. Tegelikult mulle meeldis. Ühes kohas sain väga tugeva paugu ka vasaku põlve pihta mingi palgi vastu, on valus, aga käia kannatab. Kui vaadata punktide vaheaegu, siis olin ühes punktis isegi kõige kiirem üle minuti järgmise ees. Paaris punktis veel esikolmikus. Niiet ikkagi mõni üksik punkt joppas ka. Täiesti lootusetu ei ole.
03.09.23 Põlula EMV veteranide teade
Mnjah. Jälle uus kogemus. Seda vastutust ma ikka kartsin meeleheitlikult! Esimene vahetus ühisstardist ja see oli ikkagi stress. Sest kõik panid nii kiiresti ajama ja siis arvad, et ei saa ju siis ise passida ja kaarti süveneda ja paned ka umbes järgi kuhugi... Arvasin, et seniks kui ma lõpuks selle esimese punkti KP50 leidsin, on teised juba poole raja peal. Muid sahmimisi veidi veel oli, aga muidu oli enamvähem. Üllatuseks ainult 4 minutit kaotasin liidrile vahetuses. Kahjuks meie tiimi teine vahetus oli liimist lahti täna ja katkestas, seega tiimi tulemust kirja ei saanud. Võibolla kunagi uus katse... kui julgen uuesti ise proovida... 😊
20.09.23 Andineeme Tallinna MV öine
Minu esimene öine ja… missing point ☹️ ja võimalik kaotatud pronks 😝. Tegelikult oleks pidanud sööma vist... Sõin kella 12 ajal ja kui start oli 20.32, siis ilmselgelt oli veidi liiga pikk energiapaus tekkinud sisse. Ikkagi ma ei saa aru, ma olin jumalast kindel, et kõik punktid said võetud, tean jah, et vajusin ühte punkti teist korda ka, aga ikkagi ei mäleta, et poleks seda ühte vahele jätnud. Ma olin endas nii kindel, et isegi vaidlesin lõpus kohtunikuga, et ma ju piiksutasin kõik punktid ära! 🫣 Aga noh, träkk ei valeta, õudne, kuidas mõistus võib alt vedada mõnikord. Enne puuduvat punkti olin mitmes punktis kiireim ja ka lõpupunktides oma sedeli pealt vaadates. Näh!
30.09.23 Vetla-Kreo Eesti MV öine
Hommikul jooksin Kehra rahvajooksul (pst, naiste 1. koht) ja mõtlesin, et nii tore, nüüd saab terve ilusa laupäeva chillida ja siis... keset päeva küsib Mai klubichatis, et "Helen, kas lähme Sinu bussiga?" Mina, et oot, mis-mis? Kas ma olen kirjas vä? Ma arvasin, et Vetla ei ole ju nõrkadele 😅 ja andsin sellest eelnevalt teada, et mina sinna ei kvalifitseeru. Ohh, ma ei oskagi seisukohta võtta noh, mis seal juhtus! Ilm oli ju tore - märg, aga polnud külm. Mets ei olnud nii hull nagu kartsin. Lambi patarei ei saanud tühjaks. Aga - esimese punktiga tegin ise millegipärast nii suure vea ja enesekindlus kukkus kokku. Siis tuli juba minu tagant startinud konkurent ja koos jäime edasi kulgema. Siis mingi hetk sai meid kätte veel järgmine ja kolmekesi jätkasime. Kuigi nad olid minu teada väga kogenud, siis me tegime kogu aeg vigu 😆. Proovisin aegajalt ikka oma arvamust ka öelda, et minu arust te lähete liiga paremale, aga noh, algaja nagu ma olin, ei julgenud siiski üksi ka eralduda. Nad palju vaidlesid ka, kui meil polnud jälle aimugi, kus oleme ja ma olin kuss igaks juhuks... Pean enesekindlust hankima, et julgeksin eralduda, kui arvan, et teeksin teise valiku ise... 😊 ja muidugi oskuseid ka vaja paremaid siiski.. Aga muidu oli ikkagi tore kambaga koos ja julgem seal kottpimedas märjas rapsides. Ahjaa. Sain üle pika aja ka hea komplimendi - ühel hetkel meiega kolmandana liikunud naine küsis, kas ma teen N18 rada (N18 ja N45 oli sama rada)? 🥹
Hommikul jooksin Kehra rahvajooksul (pst, naiste 1. koht) ja mõtlesin, et nii tore, nüüd saab terve ilusa laupäeva chillida ja siis... keset päeva küsib Mai klubichatis, et "Helen, kas lähme Sinu bussiga?" Mina, et oot, mis-mis? Kas ma olen kirjas vä? Ma arvasin, et Vetla ei ole ju nõrkadele 😅 ja andsin sellest eelnevalt teada, et mina sinna ei kvalifitseeru. Ohh, ma ei oskagi seisukohta võtta noh, mis seal juhtus! Ilm oli ju tore - märg, aga polnud külm. Mets ei olnud nii hull nagu kartsin. Lambi patarei ei saanud tühjaks. Aga - esimese punktiga tegin ise millegipärast nii suure vea ja enesekindlus kukkus kokku. Siis tuli juba minu tagant startinud konkurent ja koos jäime edasi kulgema. Siis mingi hetk sai meid kätte veel järgmine ja kolmekesi jätkasime. Kuigi nad olid minu teada väga kogenud, siis me tegime kogu aeg vigu 😆. Proovisin aegajalt ikka oma arvamust ka öelda, et minu arust te lähete liiga paremale, aga noh, algaja nagu ma olin, ei julgenud siiski üksi ka eralduda. Nad palju vaidlesid ka, kui meil polnud jälle aimugi, kus oleme ja ma olin kuss igaks juhuks... Pean enesekindlust hankima, et julgeksin eralduda, kui arvan, et teeksin teise valiku ise... 😊 ja muidugi oskuseid ka vaja paremaid siiski.. Aga muidu oli ikkagi tore kambaga koos ja julgem seal kottpimedas märjas rapsides. Ahjaa. Sain üle pika aja ka hea komplimendi - ühel hetkel meiega kolmandana liikunud naine küsis, kas ma teen N18 rada (N18 ja N45 oli sama rada)? 🥹
PS. Üks kallis sõber lubas mu N50 vanusegrupiks meistriks treenida. Hmm...
Lisa kommentaar